Underi ja Tuglase kirjanduskeskus

Eelmise aasta novembrikuus käisin Underi ja Tuglase kirjanduskeskuses. Seal räägiti selle maja ja seal elanud inimeste ajaloost ning väga huvitav oli ka majas ringi vaadata ning seal olid väljas ka Hedda Hakkeri, Marie Underi tütre maalid, mis mulle väga meeldisid, kuna need olid lihtsad ja loomulikud kuid siiski väga ilusad.

"Varamu"

Kumu Kunstimuuseumis käisin 8. aprillil vaatamas püsiekspositsiooni "Varamu". Sel näitusel on esindatud eesti kunsti klassika 18. sajandi algusest kuni Teise maailmasõja lõpuni. Kunstnikest olid esindatud näiteks Johann Köler, Michael Ludwig Claus ja August Weizenberg. Kuigi olen seda näitust ka varem vaadanud, oli siiski meeldiv neid maale ja skulptuure uuesti näha kuna mulle meeldib just vanemate aegade kunst ja need, tolleaegset eluolu ja ühiskonda kirjeldavad teosed, annavad hea ettekujutluse tolle aja kunstnike maailma nägemisest ja kujutamisest.

"Rasked valikud"

Kumu Kunstimuuseumi püsiekspositsiooni "Rasked valikud" käisin vaatamas 8. aprillil. Seal sai näha 20. sajandi teise poole eesti kunsti mitmete erinevate kunstnike käe all valminud maalide läbi. Näiteks oli võimalik vaadata Jüri Arraku, Lola Liivati ja Ellen Polli maale. Nii maalid kui ka skulptuurid olid seal huvitavad ja erinevad, oli nii realistlikumaid teoseid kui ka mitte nii otsest tähendust edasi andvaid teoseid. Mulle isiklikult see näitus väga meeldis, kuna minu meelest on seal esindatud kunstnikud leidnud veidikene teistsuguse ja väga loomingulise lähenemise, kuidas oma mõtteid maalidel väljendada.

Surm ja ilu "Gootika kaasaegses kunstis ja visuaalkultuuris"

Kumu Kunstimuuseumis olev näitus oli väga erinev tavalistest kunstinäitustest. Seda vaatasin 8. aprillil. Kunstnikke on seal mitu, nt. Toomas Kalve, Laurentsius, Ene-Liis Semper ning kuraatorid on Eha Komissarov ja Kati Ilves. See näitus kujutab gootikat ja näitust kirjeldaksin kui sünget ja isegi veidi hirmutavat ning see mõjub ilmselt tavalisele vaatajale  veidi šokeerivalt, kuna kunstiteostelt oli selgelt näha valu ja süngust ning seda ei olegi üritatud leebemaks muuta. Ma usun, et selline kogemus on enamikele külastajatele väga meeldejääv just selle ebatavalisuse ja erinevuse poolest. Isiklikult oli see näitus minu jaoks liiga tumedates toonides ning ma eelistaksin pigem tavapärasemate kunstiteoste vaatamist, kuid kindlasti saab öelda, et see oli huvitav ja meeldejääv kogemus.

Hilma af Klint "Abstraktse kunsti pioneer"

Antud näitust käisin vaatamas Kumu Kunstimuuseumis 8. aprillil. Näituse kuraatoriks on Iris Müller-Westermann. See oli meeldejääv ja silmaringi avardav kogemus. Kuna käisime seal klassiga, siis oli meil ka giid, mis oli väga positiivne, kuna ma usun, et ilma giidi räägitud jututa oleks olnud üsna raske seda kõike selgelt mõista. Mina kirjeldaksin Hilma af Klinti kui väga erilist, osavat ja põnevat kunstnikku, kuna vaadates neid maale, mida ta maalis minevikus just selleks, et neid maale tema eluaja kohta tulevikus näidataks, on näha, kuidas ta on kujutanud äärmiselt kaasaegseid motiive ja ka maalide nimed ja selgitused on tänapäeval palju selgemini mõistetavad ja hinnatavad kui minevikus. See on väga huvitav, kuidas ta sai teada, et alles peale tema eluaega hakatakse sellist kunsti väärtustama. Lisaks on mul selgelt meeles, kuidas giid rääkis kunstniku suhtlemisest vaimudega ja sellest, kuidas ta vaimudelt inspiratsiooni sai ning kuidas osad maalid on ta maalinud, olles täiesti teisel vaimsuse tasandil. Minu isiklik lemmik sellel näitusel oli maal, kus on kujutatud musta ja valget luike. See justkui kujutab elu vastandlikkust ja muutlikkust.